Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (458) Vanemuine - ☞Arkaadia - (Vanemuise suur maja, 26.10.2017) ♥♥♥

Autor(id): Tom Stoppard
Žanr: draama
Näitlejad: Jaanika Arum, Priit Strandberg, Sten Karpov, Karol Kuntsel, Jüri Lumiste, Ragne Pekarev, Piret Laurimaa, Marian Heinat, Tanel Jonas, Karl Laumets, Margus Jaanovits, Raivo Adlas
Tutvustus: Kaasaegse inglise dramaturgia nimekaima näitekirjaniku Tom Stoppardi 1993. aastal Royal National Theatre’is esietendunud “Arkaadia” on vaieldamatult üks tänapäeva näitekirjanduse tippteoseid. Omapärase ajaloolise detektiiviloo tegevus toimub Inglismaal Derbyshire’i maakonna uhkes mõisas Sidley Parkis paralleelselt minevikus (1809, 1812) ja tänapäeval.

19. sajandi tasand keskendub mõisapreili Thomasina Coverly ning tema koduõpetaja Septimus Hodge’i koolitundidele, kuhu pidevalt sekkub ümbritsev igapäevane elu oma värvikirevuses – armulood, mõisa aia ümberkujundamine, Hodge’i sõbra lord Byroni külaskäik… Kaasajas toimetavad selle mõisa raamatukogus ja arhiivides teadlased, kes haistavad minevikus toimunud sündmuste tolmukorra alt põnevaid teaduslikke avastusi ning efektseid pealkirju akadeemilistes väljaannetes.

Loos on koomikat, traagikat, saladusi ja kirge ning salapärast aastate hõngu, mida hoovab vanadest hoonetest, kus on enne meid elanud, igatsenud, nutnud, naernud ja armastanud möödunud aegade inimesed.
Hinnang: Mitte igakord ei piisa sellest, et kunstnik teeb maitseka lavakujunduse peeglite ja võimsate raamaturiiulitega, valgustaja suudab kõik näitlejad välja valgustada ja tekitada taustale ajastule vastva tausa, näitlejad õpivad pähe pikad sisutihedad tekstid ning lavastaja seob selle kokku üheks tervikuks. Lisaks peab ka vaataja olema õiges tujus, et laval pakutavat nautida. Mina ei suutnud end igapäeva muredest välja kiskuda ning seetõttu ei suutnud venivat etendust nautida. Eks ma natuke oskasin seda keskpäeval teistele oma augustis ostetut piletit pakkudes aru saada, et tänane kuuseis ei soosi tõsise draamaloo vaatamist. Aga ära ma seda tükki tahtsin näha. Olin ju ühe pileti juba raisku lasknud ning Tom Stoppard on omaette kaubamärk.

Mõnel teisel päeval oleks mind akadeemiline tekst kõitnud, aga täna ei suutnud ma seda lõpuni jälgida. Ühe tantsutiiru jaoks ehitatud peegelseinad olid väga effektsed.