Autor(id): Henry Lewis, Henry Shields ja Jonathan Sayer
Žaanr: komöödia
Näitlejad: Indrek Apinis, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Tarmo Tagamets
Tutvustus: Proovid on lõppenud, kostüümid on valmis, lavakujundus paigas, tekst peas. Lavastaja astub publiku ette ja juhatab pidulikult sisse harrastajate uuslavastuse „Mõrv Havershami mõisas”. Kõik peaks justkui olema valmis suurejooneliseks esietenduseks.
Kuid kuidas etendada 1920ndate mõrvamüsteeriumi, kui traagiline kukub välja naljakalt? Kui osatäitjad saavad vigastada ja dekoratsioon kukub kokku, rekvisiidid kaovad ära, tekst läheb meelest. Iga kord kui tundub, et enam hullemaks minna ei saa, tabab näiteseltskonda uus ehmatus, mis paneb nende anded proovile.
Lavastus toob vaatajani kõik peened nüansid, millest sõltub teatriime võimalikkus. Nii nagu plaanitult, ei lähe tol õhtul miski. Aga lõpuni see lavastus jõuab, maksku mis maksab.
Hinnang: Neiu minu ees ütles pärast esimest vaatust "Haltuura" ja lahkus. Ka mina olen seda halvamaigulist sõna oma arvustustes kasutanud. Seekord ma seda siiski ei teks. Selleks, et nii halvasti mängida peab tõsiselt vaeva nägema - lihtsalt haltuurat tehes oleks tulemus kordi halvem. Iga "apsaka" taga oli näha, kui raske antud etendus tehniliselt oli. Mitte ainult lavatehniliselt vaid ka näitlejameisterlikkuse poolest. Kindlasti oleks saanud veel paremini, aga millal ei saaks.
Kuulsin enne teise vaatuse algust ka kohalejääja kommentaari "Enam iial Rakvere teatri etendustele ei tule". Võin kindlalt väita, et Rakvere teater on teinud oluliselt halvemaid lavastusi ("Vanaema juues" näiteks), keskpäraseid lavastusi, kuid kindlasti ka väga häid lavastusi. See, et nad napilt Londoni kolleegidele etenduse "39 astet" mängisel alla jäid, ei tee kindlasti halba teatrit. Minule on ülimalt meeldinud nende "8 armastavad naist", "Lendas üle käopesa", "Oskar ja Roosamanna..". Kindlasti tasub end nende töödega kursis pidada ja võimalusel nautida etendusi nende kodusaalis. Üldse teeb nukraks see, et paari ebaõnnestunud lavastuse põhjal sarjatakse maapõhja terve teater. Ilma ebaõnnestumisteta poleks ju ka õnnestumisi. Aeg-ajalt ajab kopsu üle maksa ka suurte tegijate (Estonia, Draamateater) ülistamine. Ka neil on nõrku lavastusi.
Otsus Rakvere teatri piletisadu ära kasutada tekkis 30 minutit enne etenduse algust. Olin küll päev varem pilgu üle tutvustuse lasknud ja Piletimaailmas vabu kohti vaadanud, aga otsus, et lähen tekkis ikkagi viimasel minutil. Nõnda jõudsin teatrisaalis maha istuda pelgalt paar minutit enne seitset, pea erinevaid päeva mõtteid täis. Kui esimene kutsuv kell lühikeseks jäi ja sellele siis hekeks Vanemuise kutsungi katke järgnes ei osanud midagi arvata. Kui aga üks prožektor oma elu elama hakkas, siis plahvatas esimesena pähe mälestus Postimehe artiklist, kus räägiti ühest Vanemuise tüki elektrikatkestuse tõttu pooleli jäämisest. Kõhklused, et etendus võib ära jääda süvenisid, kui lavamehe moodi mees oma tahvelarvutiga valgustit taltsutama tuli ning mõned minutid hiljem telefonid kinni panna käskis. Alles hetk hiljem tabasin, end äratundmiselt, et etendus juba käis. Teater teatris on ju alati intrigeeriv.
Muidugi mängiti mõned kohad üle ja nii mõneski kohas oli vaatajana ebamugav. Tervik oli siiski kõvasti üle keskmise. Pool saali naeris laginal - pinete maandamisega saadi edukalt hakkama. See, et kaheksa armastavat naist taustal läbi kumas andis tükile omamoodi vürtsi juurde. Kariibi mere piraatide muusika kasutamine vehklemissteenis oli andekas leid. Ning tegelikult Metallica sobis ka päris hästi.