Autor(id): Olavi Ruitlane
Žanr: komöödia
Näitlejad: Kärt Tammjärv, Aveli Asber, Liili Saar, Helje Põvvat, Janno Rüütle, Ülo Needo, Lembit Rätsep, Jaan Konks, Eduard Paulson, Jan-Mattias Kottise
Tutvustus: “Viimsepäävä läüge” on Olavi Ruitlase kirjutatud ja Merle Jäägeri lavastatud halastamatu ja
hirmnaljakas võrokeelne tõsieluparoodia. Seda muidugi ainult pealt, sest tükk vastab ka
väga tõsistele ja päevakorralistele küsimustele. Näiteks: kuidas jääda rahvana alles
inimestest tühjaks jooksnud maapiirkondades, kus rõhuvad tööpuudus, odav Läti alkohol ja
lootusetusetunne; kus pole korralikku poodigi, rääkimata elementaarsetest teenustest nagu
juuksur või perearst? Kuidas viia elu edasi ilma sünnitusmajata, võib olla mõistetav, aga
kuidas teha seda ilma kaaslaseta? Lutsu teatri uuslavastus pakub, et piisava tubliduse juures
on kõik võimalik.
Hinnang: See, et väikese küla teater saab oma kolmanda etenduse puupüsti täis (~300) on juba omamoodi näitaja. Kas või siis Janno Rüütle poolt välja pakutud variant, et rahvas teab, millal vihma ei saja. See ilmaennustus toimis ja publik tõusis lõpus püsti nagu oleks tegemist olnud esietendusega.
Kõige keerulisem on aru meelde jätta näidendi pealkirja, Guugli kill, a iks es lennu. Võimalik, et kohalikele ütleb see väljend rohkem. Näidendi lõpus seletati asi korraks ka lahti, aga nii palju ä ja ü tähti kahes sõnas kipuvad ikka segamini minema. Aga lavastuses on kirjakeelt kasutusel piisavalt palju, seega võru keelt peljata küll ei tasu.
Olavi Ruitlane on loonud päris huvitava naistevaba lähituleviku Eesti mudeli ja on selle ilustanud igasugu viguritega ja vürtsitanud mahlakate väljenditega. Asi on nii toredalt üle võlli keeratud, et vaata ja imesta.
Jällegi toodi lavale igasugust huvitavat tehnikat. Jalgrattast muruniidukini, vanast Žigulist Gaz bussini. Õhupumbast ja jooksulindist rääkimata. Ehe ajalugu. Kindlasti on mitmelgi instrumendil rääkida huvitavaid lugusid.
Suveõhtusse on just selliseid naljakaid aga samas tõsiseid lugusid vaja.