Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (513) Tartu Uus Teater - ☞Kremli ööbikud - (Narva, 10.08.2018) ♥♥♥♥

Autor(id): Ivar Põllu
Žanr: muusikaline suveetendus
Näitlejad: Märt Avandi (Endla), Saara Kadak (Rakvere Teater), Maria Annus (Vanemuine), Katrin Pärn, Juss Haasma, Tambet Seling (Endla), Janek Joost, Priit Strandberg (Vanemuine), Robert Linna
Tutvustus: Siinsamas Eestis, kaugel Narvas on Joala tänav, kus kunagi mürises Kreenholmi manufaktuur. Sealsamas Eesti ja Venemaa vahel kuivanud jõesängis on saar, millest mõlemal pool voolab kaks korda aastas unustuse jõgi – Narva kosk.

See tehas on parim paik, kus jutustada lugu NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest. See on parim paik, kus lasta kõlada Joala poolt surematuks lauldud lugudel ning lasta end kaasa kiskuda ansambli “Radar” rütmidest.

Kuid see lugu pole mitte ainult Joalast. See on üldistus tervest plejaadist Eesti muusikutest, omamoodi kremli ööbikutest, kes nõukoguliku meelelahutustööstuse masinavärki töös hoidsid ja kuulsust nautisid.
Hinnang: Lisapunkt siniste toolidega publiku sektoritesse paigutatud sõnumi ja lõpustseenis kasutatud Narva kose eest. Väga vinge, et mõeldakse ka varem kohale tulnud publikule ja lavastus suudetakse lõpetada kohale ainuomase elava sümboliga. Tõsi, lavastusel oli emotsionaalselt kaks lõppu. Oleks võinud vabalt lõpetada ka ühislauluga. Samas L sektor sai nautida ka Joala minekut unustuste jõele.

Suvelavastuse kohta väga tehniline ja võimalusterohke lava. Ega peale Turku Kesäteatri Oklahoma ei tulegi kohe meelde suvelavastust, kus kasutatakse pöördlava. Ringikujuline ekraan lava all oli ka väga õnnestunud leid. Sai subtiitrid ja valgusshow kokku panna. Ja showd oli rohkem kui rubla eest. Ühislaulu ajal suudeti publik oma valguskujundust ka tegema panna.

Kolme erineva Joala lavale toomine tegi kontserdist vaadatava etenduse. Juss Haasmaa mängitud vana Joala oli kõige tõetruum, samas Märt Avandi suutis kõige paremini Joala laulmist järele teha. Priit Strandbergi noor Joala oli vast kõige võõram, aga ega sellest ajast väga mälestusi polegi.

Lavastuse kõige nõrgem külg oli tekst. Laulude vahele põimiti rohkelt sõitmist erinevate sõidukitega ja niisama üksikuid lauseid siit ja sealt. Kui laulud ära jätta, siis ei jää antud lavastusest midagi järele. Võib ju öelda, et vähesele tekstile vaatamata saadi kolm tundi täis, aga 21. sajandil sündinud inimesele jääb tõenäoliselt infot puudu. Ajas edasi tagasi rändamine on vinge asi, aga nooremale publikule võis see segaseks jääda. Tegelikult oli teise vaatuse alguses päris palju toorest materjali (palja ülakehaga noormeeste tants), mille oleks rahumeeli võinud ka ära jätta.

Esimese vaatuse lõpus Juss Haasmaa trummisoolo ajal juhtus midagi helitehnikaga ning lisandusid kajad ning kraginad. Sinnani oli kõik väga puhas ja balansis.

Meeldis, et esikohale tõusis laulmine ning ei tulnud järjekordset padujoomise propagandat.

Tunnen tõsiselt kaasa kaubikujuhile, kes pidi nii mitu korda väga kitsast väravast tagurpidi läbi sõitma. Samas kaubikuga rekvisiitide kohale toomine oli huvitav leid.

Kui esietendusel millegiga norida, siis sellega, et Tartust vaatajaid toonud bussis oli temperatuur kõrgem kui õues ning ta jõudis lubatust 30 minutit varem kohale. Kodulehel lubati suure suuga sooja sööki, aga see jõudis kohale tund aega hiljem, oli rööveliku hinnaga. Alkoholimüüjad olid liialt pealetükkivad ning nähtaval.