Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (526) Vanemuine - ☞Midagi tõelist - (Sadamateater, 08.11.2018) ♥♥♥♥

Autor(id): Martin Algus
Žanr: draama
Näitlejad: Riho Kütsar, Veiko Porkanen
Tutvustus: Lugu pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda – see pealtnäha lihtne soov juhib aga mehe karmi väljapressimise küüsi. Keskealise abielumehe ja kahe lapse isa maailm lendab nüüd pea peale, algab võitlus elu eest. Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.

Eesti ühe viljakama ja auhinnatuma dramaturgi Martin Alguse esimene näidend Vanemuise laval uurib erinevate inimlike ihade kujunemist, neist sõltumist ja neist põhjustatud tagajärgi.

„Ja kõikse hirmsam pold see, mis juhtus, vaid see, et kõik, mis tegelt oleks juhtuma pidand – seda pold enam.”

Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele
Hinnang: Lavastus on üles ehitatud ülimalt minimalistlikult. Aeg justkui seisaks, kaks tooli, kaks näitlejat ja sinise varjuga ekraan. Palju monoloogi ja niisama istumist. Teksti osakaal on väga suur. Ning tekstis on tegevust, pinget, painet ja liikumist palju. Paarkümmend aastat tagasi oleks teksti võinud vabalt liigitada ulme alla, nüüdseks on tegemist karmi tänapäeva reaalsusega. Internet mõjutab inimesi väga palju. Sealt saab otsida peidupaika oma reaalmaailma probleemide eest, kuid üha enam kasutavad vanu häid mustlaste skeeme nõrkade püüdmiseks ka erinevad petturid.

Kui lihtne on võimalik langeda Internetis lõksu. Kui keeruline on sellest välja rabeleda. Martin Algus on väga osavalt näidanud ka vanasõna "kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukkub" kehtivust Interneti maailmas. Kes tegelikult on kokkuvõttes suurem ohver, kas pornosõltlane või petuskeemi autor? Millised haavad aja jooksul paranevad, millised mitte.

Ekraanil kujutakse läbiva sümbolina kuldset spiraali. Ei mitte värvi poolest kuldset spiraali vaid kuldlõike kujutamise ühte varianti. Nii mõnegi pildi vaatamist see geomeetriline kujund segab, aga kujundina töötab. Kui kiiresti võib alguses väiksena tundunud kõrvalekalle tasakaalupunktist kasvada. Alguses tunned muutusest mõnu, aga siis lööb ta võimsa merelainena pea kohal kokku ning matab sind suure sopa sisse. Teisipidi vaadatuna, kui pika tee pead läbima selleks, et antud tasakaalupunkti jälle tagasi jõuda.

Huvitav lavastus selle poolest, kui palju emotsioone suudab istuv näitleja edasi anda.
Märkused: Kontrolletendus