Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (528) Vilde Teater - ☞Muinasjutt - (Kammivabriku klubi, 17.11.2018) ♥♥♥♥

Autor(id): Janno Puusepp
Žanr: pantomiim
Näitlejad: Kristiina Metsanurk, Andrus Novoseltsev, Katrin Kivi, Veiko Saago
Tutvustus: Muinasjutt“ on Janno Puusepa tõlgendus armastatud lastelugudest. „Punamütsike“ on lugu kohtumisest pargis. Kus tavaliselt kurjana tunduval kiskjal ilmneb ka sügavam pool, mille ainult õige punamütsike suudab temast välja tuua. „Keisri uued rõivad“ räägib meid kõiki valitsevast armastusest. Sellest kuidas esmapilgul tavalised esemed lausa karjuvad meie seljas, et väljendada tundeid ja emotsioone.
Hinnang: Ma ei tea, kas oleksin end Kammivabriku klubisse seadnud, kui oleks teadnud, et Jannol on kavas kätt proovida uues žaanris - sõnadeta etenduses. Seda vaatamata asjaolule, et enamus Janno tehud asjad on mulle meeldinud (kuigi mitte alati pole esimese korraga nähtu mõttest aru saada) ning ka viimane tõsine kogemus pantomiimiga leedukate esituses meeldis. Teisalt on hea meel, et ei lasknud ennast žaanrist eksitada.

Ja kui juba publikut segadusse ajada, siis alustada kohe pealkirjast. Punamütsikese ja hundi lugu on kõigile tuttav. Miks siis mitte kasutada seda enda lavateose ühe osana. Isegi, kui tollest vanast muinasjutust tuleb kasutusele vaid peakate, et varjata täiesti moodsa aja tehnilisi vidinaid. Hoopis teine lugu ja sisu. Publikuga manipuleerimine trupil õnnestus päris hästi.

Eriti meeldis mulle esimese osa muusikaline kujundus. Väga hea rütmi ja tundega venekeelsed laulud. Andruse sõnatu tegevus laulude taustal oli nauditav ning laulude meeleolu kandus tema tegevustesse sisse. Teise osa helikujunduses mindi minu jaoks liialt popiks ning noortepäraseks. Muusikate kokkumiksimine oli huvitav, aga algmaterjalis oli liiga palju müra, mis segas keskendumist.