Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (529) Oomerteater - ☞Seitse samurarid - (Kammivabriku klubi, 17.11.2018) ♥♥♥♥

Näitlejad: Kadriin Kõiveer, Kristi Nurmse, Sander Sellin, Söören Vanker, Karin Ilves, Margus Kobing, Krista Heinpalu, Jaanek Puu, Hendrik Rätsep
Tutvustus: Meil on enese au kaitsmist alati peetud olulisemaks kui elu säilitamist ja hirm kaotada au on alati olnud suurem hirmust surma ees. Jah. Surm ideaalide nimel pole meie puhul täpne, surm pole üldse mingi kategooria. Pigem võiks öelda: elamine ideaalide nimel – kui neid pole, pole ka põhjust elamiseks. Aga see siin on midagi muud, kui ma iial varem näinud olen. See lahing. Siia tulles ei pidanud ma oluliseks teenistuse suurust, teenimine ise mõtestas minu jaoks kõik. Iga mees ise teab, milleks ta tuli. Nüüd on aga kõik muutunud. Ma ei näe, kes on vastane. Hetkiti näib, et ta on lahustunud selles ümbruses ja meie jõust ei piisa. Ärge arvake, et mul on hirm. See on midagi muud. Ma ei taha teie kõigi ees kaotada oma head nime.

Shimada Kambei
Hinnang: Tavapublikule veidi keeruline lavastus. Palju Jaapani hingega sisemise rütmiga liikumist. Näitlejatel võis sellise liikumise saavutamiseks olla päris tore kaaslastega koos jännata (mis sest, et kerge ei saanud see olema), aga publikuni see sisemine rütm ei pruugi jõuda. Liialt palju erinevaid detaile.

Samuraide võitlus nähtamatu vaenlasega oma au säilitamise nimel kipub meie jaoks jääma võõra kultuuri osaks. Kuigi analooge saab kindlasti leida ka Eestist.

Kostüümikunstnikud ja rekvisiitorid on päris head tööd teinud. Kõigist näitlejatest olid tehtud ühelt poolt sarnased, teisalt unikaalsed samuraid. Nii ei olnudki vahet, kas sõdalast mängis naine või mees.

Päris huvitav oleks teada kasutatud puumõõkade saamislugu. Kas käepidemetele kirjutatu omab ka mingit märgilist tähendust või on lihtsalt kopeeritud võõrapärased märgid soja kastme purgi eteiketilt. Relvakäsitlusega saadi hästi hakkama - viga ei saanud ei näitlejad ega publik. Samas paaril korral tundus relv liikumiste käigus endast kaugele vedelema jääma. Tõeline samurai oma relvast nii lihtsalt hooletusse ei jätaks, see tähendaks talle varem või hiljem tema elu.

Tekst oli hästi sisemise pingega esitatud ja tundus enamasti samuraide ajastuga kaasas käimas. Ainult üks vääratus jäi kõrva kriipima - vähemalt mina arvaks, et kujutletud ajastu talutüdrukute sõnavarast puudus sõna "jalgpall".