Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (530) Emajõe Suveteater - ☞Juveliiri juubel - (Karlova Teater, 23.11.2018) ♥♥♥♥♥

Autor(id): Nichola Mcauliffe
Žanr: draama
Näitlejad: Marje Metsur, Ingrid Isotamm, Hannes Kaljujärv (Vanemuine)
Tutvustus:

Sel õhtul said kokku üks noor naine, pole oluline, kas ta oli ema, abielunaine või koguni kuninganna, ja üks noor mees, ka tema puhul polnud oluline, oli ta isa, abikaasa või ehk keegi kuninganna alamatest. Sel hetkel jäi aeg seisma. See hetk oli sama täiuslik nagu kõige hinnalisem vääriskivi selle mehe kollektsioonis. Mitte miski pole seda hetke tänaseni rikkunud, sest miski ei saanud seda teha. Mälestus sellest hetkest on kallim mistahes juveelist…

Esimest korda Eesti lavale jõudev Briti näitlejanna ning dramaturgi Nichola McAuliffe'i näidend „Juveliiri juubel" jutustab loo 90-aastasest juveelikaupmehest, kes on kuuskümmend aastat oodanud taaskohtumist Inglise kuningannaga. Lavastuse žanri on raske konkreetselt määratleda, sest sarnaselt elu enesega põimub koomiline traagilisega, poeetiline pragmaatilisega, romantilised unistused hoolimatu tegelikkusega. Näidend on hetkel maailmas erakordselt mängitav, lisaks vaimukale dialoogile ja säravale koomikale haarab see ka mitmeid tõsisemaid ja ajatuid teemasid: vanaduse vääramatus, illusioonidesse kapseldumine, elus tehtud valikute ümberhindamine jm.
Hinnang: Karlova Teatri hoovi astudes võttis vastu lahtirullitud vaip ja küünaldega valgustatud suured peeglid tehes tavapärase teatrisse tuleku veidi pidulikumaks. Lavakujunduses kasutati samuti ohtralt peegelpinnaga (ja ka ilma selleta) kaetud inimese pea kõrvaltvaate reljeefiga plaate. Igaüks veidi ei erineva kuju, suurusega tekitades palju erinevaid huvitavaid varje ning kujundeid. Lavastuse lõpuosas võimendati valgustitega peeglite effekti veelgi. Kas nüüd just päris vääriskivide helendust ja sisemist ilu kätte saadi, aga selle nimel oli vaeva nähtud.

Helikujundusega oli samuti vaeva nähtud. Väga mahe ja mõnusat meeleolu tekitav. Pani oma elutee lõpul oleva vanamehegi veidi kobedamalt käima ja isegi tangolaadseid samme tegema.

Autor on väga hästi tabanud inimeste suhete arengu kui raske haigus ühe poole tegevust oluliselt piirama hakkab. Kui suure pinge alla satub teine pool. Samuti on hästi näidatud, kuidas mõjutab eluteed kinnisidee järgimine. Millal illusioon algab ja millal ta lõppeb.

Väga head näitlejatööd.