Autor(id): Signe Heiberg
Žanr: draama
Näitlejad: Anne-Mai Tevahi, Anni Zimmermann, Andri Viinalass, Mikk Sügis, Ülle Sillamäe
Tutvustus: Zanna on oma elus jõudnud punkti, kus teda ei rahulda enam ei suhe, töö
ega hobi. Naine vajab surnud punktist väljapääsu. Et ometi kord jõuda
rahuloluni, suundub ta psühholoogilisele rännakule otse inimhinge
sügavustesse, kus ta seisab silmitsi müstilise miskiga, mis võib panna
jää sooja andma ja leegi kuumust jahutama ning järgmisel hetkel kõike
jälle muuta.
Rännak inimhinge jõuab lavale tunnustatud ja pikaajalise teatritandemi
koostöö tulemusena. Lavastaja rollis on rahvakultuuri sihtkapitali (2018)
aastapreemia laureaat Janno Puusepp ja kunstnikutöö võtab oma õlgadele
tundliku ilumeelega mitmekülgselt andekas Anne-Mai Tevahi.
Hinnang: Juba plakatist peale on tegemist väga must-valge kujundusega lavastusega.
Kusjuures musta on oluliselt rohkem kui valget. Samas sisu üldine
tonaalsus masendavalt mustaks ei jää. Erinevaid halle varjundeid on palju
ning helget valget leidub ka.
Ise Zannaga peaegu samasse punkti jõudnuna saan aru kui mustalt sisemine
maailm iseendale paista võib ning kui palju valgeid auke võib
kõrvalseisja selles märgata. Kui kerge on iseenda seest ilu otsides
takerduda äärmustesse - kõik on kole halb või siis kõik on hunnitu.
Autor on leidnud paar väga huvitavat kalambuuri, mille näitlejad väga
osavalt esitada oskasid. Noakaupmehe tegelaskuju on väga värvikas. Ühelt
poolt tagasihoidlik ning nurka surutud ja teiselt poolt piisavalt edev ning
eesmärgikindel. Nägu peaaegu nutab häbitundest kui käed-jalad osavalt
kursustel õpitud võimlemiskava teevad.
Väga hästi on õnnestunud ka Zanna endise sõbranna ja peatse poissõbra
elukaaslase roll. Tagumisse ritta paistev naerusuine naiivsus segatud üsna
kindlameelse alalhoiu instinktiga.
Tavapärasest rohkem olid näitlejad seljaga publiku poole. See mõjus
kohati koomiliselt, kohati värskendavalt. Aga lõppkokkuvõttes andis see
ka võimaluse minimalistlikust mängupaigast teha suur mitmekordne elamu.
Oma häälega tehtud taustamuusika kasutamine ja selle järgi
figuurkõndimine oli väga hästi tehtud.
Kõige imelikum oli see, et etendus sai väga kiiresti läbi. Jõudsid
vaevalt pooleks tunniks maha istuda, kui laval uus elu oma algust otsima
hakkas. Ning kui vaatad kella, siis saad aru, et tegelikult on terve tund
mööda läinud. Kas tõesti magasin pool etendust maha? Või oli kõik nii
hästi läbi mängitud, et aeg lendaski tavapärasest poole kiiremini?
Paaril korral vajus silm kinni küll, aga ise annaksin hääle teisele
variandile.
Märkused: Etenduse ja arvustuse kirjutamise vahele jäi kolme tunnine saunaseanss
Bohemian Spa's (https://www.facebook.com/ummamuudusaun). Kindlasti mõned
teatrielamused võimendusid ja teised jäid tagaplaanile. Samas on just
selline pingutus kehale hea. Aja topelt kiirusel kulgemine jätkus.