Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (535) Eesti Draamateater - ☞Eesti matus - (Eesti Draamateater, 22.12.2018) ♥♥♥♥

Autor(id): Andrus Kivirähk
Žanr: draama
Näitlejad: Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Ester Pajusoo
Tutvustus: Andrus Kivirähki näidend on ühe Eesti suguvõsa ja ühe kodutalu lugu. Matused on tänapäeval tihti ainuke koht, kus kõik sugulased kokku saavad. Elustuvad ühised mälestused ja lõkkele löövad vanad kired. Kes lõhub nüüd puud, kes võtab kartuli üles, kes korjab õunad? Mis saab siis kui vanad enam ei suuda ja noored ei enam ei taha, aga töö tahab tegemist, sest aastasadu on eestlane end omal maal tööga tapnud? Mida arvata matustest, mis pulmadeks kipuvad kujunema?
Hinnang: Sajandi alguses teatri mängukavva tulnud tekst on aktuaalne ka nüüd - 16 aastat hiljem. Kuigi täna on saalis suure tõenäosusega rohkem neid, kes on oma vanemate talu pärisorjusest lahti saanud ja suudavad näidendit komöödiana võtta. Tasapidi hakkab tavaelust see tragöödia kaduma. Asemele tulevad muidugi teised tragöödiad, aga eks nii see on loodud, et ühiskond tühja kohta ei salli.

Minu jaoks on veel tegemist draamaga ning paljud saali naerust rõkkama pannud tegevused ning ütlused käisid südamest üsna valusalt läbi. Nii see täpselt ongi, kevadel kartul maha, suvel kõplad ja ajad mardikaid taga, sügisel võtad üles ja talvel jälgid, et külm keldris liiga ei teeks. Marju ja seeni korjates ei panegi tähele, kuidas purkidesse nii palju moosi ning marineeritud seeni saab. Keldrist ei kipu purgid sugugi vähenema. Samas on minul läinud palju kergemini, kui näidendis kujutatud vanemal generatsioonil. Kukest koiduni tööd on tegelikult üsna vähe teha tulnud. Vaid kõige kibekiriemal heinateo ajal. Muidu on ikka jäänud õhtutundidel aega ka raamatute ja hobide jaoks. On olnud aega looduse ilu nautida ja ringi liikuda.

Näitlejate töö on väga hea. Kõikides rollides oli see miski olemas. Ega muidu ühte draamalavastust saagi üle 200 korra täispublikule mängida. Minu arust said ka noored hästi hakkama.