Autor(id): Janno Puusepp
Näitlejad: Anne-Mai Tevahi, Janno Puusepp
Tutvustus: Ma võtan su kaasa – lubad?
Näitan, et maailm on päriselt hea ja tore. Näitan, et on olemas
inimesed, kes ei taha sulle halba vaid armastavad sind täpselt sellisena
nagu sa oled.
Tuled? Lähme!
„Leivi“ – kaemus ühe väikese murtud ja eksinud leevikese sisemusse.
Tema hinge ja ellu.
Kas väikeseid leevikesi saab veel päästa? Kas üldse tohib sellist
üüratut tegu ette võtta ilma, et õrna süütut olendit veel rohkem
vigastaks?
„Leivi“ – siira armastuse lugu.
Mängukoht: Tartu Aparaaditehases, Elutuba Lava Taga
Etendus on inspireeritud Vassily Sigarevi näidendist.
Hinnang: Koputus uksele. Väikeses saalis istub tosinkond inimest üsna laiali
poolkaares jaotunult vaadates õdusat tuba patjade, vaipade, punase
laudlina ja ootusäreva teetassidega laua ja ratastele tõstetud
elektrikilbiga. Ja siis algab kuuldemäng. Etutuba Lava Taga. Kas lähebki
nii, et kogu etendus toimub lava taga? Publik on elevil ja naerab
kuuldemängus kõlavate sõnamängude peale. Läheks ja istuks patjadele
ning naudiks keskonda. Enne, kui jõuan mõtte teoks teha avaneb uks ning
täisnurga alla paigutatud valgustid süttivad - näidend on koridorist
jõudnud elutuppa.
Sõnamäng jätkub, üksteise järel tuuakse lavale ka erinevad
rekvisiidid, mis panevad noormehe nägu krimpsutama ja neiu jutuvada
jätkama. Ja juttu jätkub kauemaks, kuigi mida edasi seda keerulisem on
jälgida kuhu see tüürib. Üha rohkem koorub lõbusa näo tagant välja
tume eneseusu maha surunud minevik. Noormehe näokortsustusest kasvab
välja lummatud pilk ja soov "õrn vigastatud leevike" päästa.
Kas see õnnestub jääb publiku enda otsustada, sest tund aega saab väga
kiiresti läbi ning enne kui aru saad, ongi etendus selleks korraks läbi.
Märkused: Etenduse reklaami oli seekord kuidagi raske leida. Aparaaditehase erinevad
teadetetahvlid on plagusid täis, aga Leivi nende seast välja ei paista.
Esimese vihje sellele, et oled teel õiges suunas teel, saabub alles siis
kui oled välilava kõrval raudukse lahti teinud.
Viimasest teatrikülastusest on nii palju aega möödas, et kohese
arvustuse kirjutamise asemel tegelesin kõige muuga. Alles hommikul tuli
meelde, et midagi on tegemata. Nii saabki arvustus üles kaksteist tundi
pärast etenduse algust. Täpselt sama palju on aega järgmise alguseni.