Autor(id): Rein Veidemann, Leelo Tungal, Alo Põldmäe
Žanr: ooper
Näitlejad: Maria Listra, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Atlan Karp, Simo Breede, Eva Maria Shepel, Karl-Markus Kaiv
Tutvustus: Seesama Tartu, aga 150 aastat tagasi. Perekond Jannsenite kodus on
küpsemas uus kaelamurdev idee. Nagu eestikeelse päevalehe väljaandmisest
poleks veel küll, korraldab sama seltskond ehk sisuliselt väike perefirma
(Jannsen ja tema lapsed) nüüd eestikeelset laulupidu. Kas tõesti ainult
missioonist?
Ka siin pole esialgu erilist edu loota ning vastuseisu nii võimu poolt kui
ka teiste eestlaste seas tuleb murda tasa ja targu, igasuguste kavalustega,
kohati oma au ja väärikust löögi alla pannes. Edasine on ajalugu, siin
ja praegu aga – kui mitte tragöödia, siis ooper kindlasti.
Lavastus valmib koostöös Tartu linnaga ning on pühendatud laulupeo 150.
juubelile ja kõikidele Eesti startup'idele, mis muudavad ajalugu.
Vaid loetud arv etendusi, vaid Tartu Uue Teatri saalis, vaid sel suvel.
Hinnang: Tegelikult päris võimas lavastus. Kitsastes oludes on kokku pandud
huvitav kooslus. Ilm muidugi ei soosinud tänast etendust kuidagi, palavus
mõjus väsitavalt nii lauljatele kui ka publikule. Õnneks on teksti sisse
pandud väga tabav repliik toa temperatuuri koha.
Pea kõik elemendid on tehtud filigraanselt. Väga huvitav löökpillide
komplekt, kammerorkester ja noortekoor kõlavad roigasaia tagant kaunilt,
valgusparki juhitakse meisterlikult, huvitavad kostüümid ja
dekoratsioonid. Paljud asjad mängitakse välja puhtalt lehelt. Teejoomine
oli väga hästi välja mängitud. Tekstiliselt oli päris hea kuulata 150
aasta tagust utoopiat selle kohta, milline võiks Eesti välja näha aastal
2019.
Puudu jäävad subtiitrid - enamusest meeste tekstist saab aru, aga naiste
lauldus sõnum läheb ilma tõlketa kaduma. Kõrvu ei häiri, aga aru ei
saa. Eriti lõpuaariast, mis tõenäoliselt peaks andma kogu lavastusele
kokkuvõtte.
Asi, millega totaalselt mööda on lastud on grimm. Eesti ajalugu ei ole
see, mida peaks labastama võltstätoveeringute või suure koguse
saapaviksiga. Kindlasti olid nii Kunileiul kui Jakobsonil oma vead, aga
neid ei peaks säärasel kombel mustama. Mõlemad rollid olid välja
mängitud väga hästi, aga grimm nullis näitlejate töö üsna suures
ulatuses. Mine tea ilma selle vingerpussita oleksin olnud vist esimest korda
ooperi eest panema viis tärni.
Publiku liigutamine on väga hea idee. Tõepoolest on kahelt küljelt pilt
parem. Tõsi ääre peal istudes kipub mõlemal pool päris palju
visuaalist kaduma minema. Võimalusel tuleks eelistada keskmisi osi. Kui
säärane palavus väljas jätkub, siis on soovitav kaasa võtta väike
lehvik. Muidu võib tekkida vaheajal kiusatus tervisele viidates ära
minna.
Märkused: Kontrolletendus