Autor(id): Ott Kilusk
Žaanr: draama
Näitlejad: Andres Mähar, Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Ott Sepp, Veiko Porkanen, Liina Tennosaar, Ain Mäeots, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Ragne Pekarev, Kaia Skoblov, Linda Kolde, Merle Jääger, Silvi Jansons, Agu Trolla, Mairo Libba, Hannes Hanimägi, Hubert Uku Prank, Ronald Mäeots, Rauno Koorts
Tutvustus: Mis saab siis, kui miski, mis juhtus lapsepõlves, mõjutab sind kogu
ülejäänud elu? Kui riigikorra muutumine keerab kogu senise elukorralduse
pea peale? Kui kaamoslik sügis laotub üle majade ja põldude? Kui surnud
hakkavad kõndima elavate seas ja esemed vahetavad omatahtsi asukohta?
„Kirvetüü” jutustab väikesest setu kogukonnast, mis peale Eesti
taasiseseisvumist oma jätkusuutlikkuse eest peab seisma. Sovhoos on
lagunenud ja lihtne töötegemine asendunud musta äriga, mis üksikud
väga rikkaks, kuid enamuse lootusetult vaeseks jätab. Elustuvad
minevikuhõngulised elupildid, mille värvikasse sootsiumisse kuuluvad nii
kohalik külalollike, perssekukkunud ärimees, kooperatiivpoodnik, noor
õpetajanna, surma piiril balansseeriv posija kui ka alalhoidlik
raamatukogutädi. Kellele elatud elu, kellele seninägematu eksootika,
kellele valus sild olnust olevasse. Sest enam hullemaks minna ei saa –
või saab?
„Kirvetüü“ sai Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta
näidendivõistlusel I preemia. Näidend räägib setu keeles Eesti
väikeküla elanike ausa ja inimliku loo, millest ei puudu lopsakas ja
kohati valus huumor. Ka näidendivõistluse žürii liikmed tõstsid esile
näitemängu mõnusat huumorit, mahlakust ning apokalüptilist
trööstitust.
Hinnang: Pikk ja mitmetasandiline lava kõrges pöörlevate ventilaatoritega
tööstushoones. Hästi üksteise vastu pakitud toolid publiku jaoks. Istu
kus tahad, ikka jääb midagi kaugele või mõne posti taha peitu. Poisid
juhtmevabade kaameratega nägid päris palju vaeva selleks, et kõik
oluline ligi 700 silmapaarile nähtavaks teha. Tagumiste ridade jaoks see
tõenäoliselt õnnestus, esimestel ridadel nii hästi ei läinud. Aga eks
kunst nõuab ohvreid. Natuke häiris see, et tegevus toimus justkui kahes
kohas korraga. Kauguses ja telliskivimüüril. Visuaalis oli kõik paigas,
silmad leidsid kiiresti suuna, kuhu vaadata. Aga kuulmismeelel oli palju
tegemist, kuna näitlejaid otse vaadates jäid vaidlesid pidevalt
mõistusele vastu - heli tuleb ju lava keskelt. Mõnes kohas oli selline
omamoodi ruumilise heli efekt huvitav, aga tihti kippus tähelepanu
hajutama.
Erinevalt paljudest teistest suveteatrite mängupaikadest saab Vanemuine
kiidelda sellega, et mängupaik ei sõltu ilmast. Päike ei pääse liiga
tegema, kivimüüride vahel on ühtlane temperatuur - ei palav ega liialt
külm, õhk liigub suurema kärata. Ning väikseid mängupaiku on palju.
Hoone kõrgus annab head võimalused valgustite paigutamiseks.
Üheksakümnendate maalähedane olustik on laval päris hästi lavale
toodud. Külaelanike kollitav mets oli ka pidevalt nähtaval. Osaliste
kirju riidevalik tundub üsna audentene. Kostüümide visuaal tekitab vaid
küsimuse, millisel aastaajal tegevus tegelikult toimub. Pooltel tegelastel
on paljas pea, paljudel lihtne suvemüts või kaabu ja siis erinevad
suusamütsid ning läkiläki.
Kas lavastusest oleks kergem aru saada, kui oleks jäädud kirjakeele
juurde? Mind üldiselt setu keele kasutamine ei seganud. Tõsi mitmes kohas
läksid sõnade tähendused kaduma. Kõik sõnad olid justkui selgelt
välja öeldus, omasid selget tähendust aga omavahel kokku ei läinud.
Mitmel juhul jäi õhku küsimus, millist lauseosa eitati.
Helikujunduses oli palju tuttavaid viise ja need sobisid ajastuga kokku.
Niigi sünge meeleolu võimendamiseks kasutati helikujundust osavalt.
Natuke jääb hinge kriipima see, et korraldajad müüsid välja palju kohti, kus nähtavus
või kuuldavus on halb. Video kasutamine leevendab küll veidi, aga samas kipub see aegajalt
ka segama. On näha, kui palju vaeva on simultaanlava tegemisega nähtud, aga on tunda, et mingil hetkel
saab majandusliku kasu otsimine olulisemaks publiku heaolust.
Kas Sina said aru, kes lõhkus traktori kummid? Miks ta seda tegi ja milised oleksid suure tõenäosusega
tagajärjed olnud, kui ta seda ei oleks teinud? Millistest stseenidest said vastuse sellele küsimusele?
Märkused: Enda jaoks tavatult ees istusin seetõttu, et otsustasin osa võtta
professor Anneli Saro juhendatavast teatriakadeemiast. Nii saan
loodetavasti ettekujutuse, mida teised tänases etenduses nägid ja
milliseid analüüsi meetodeid võiksin oma järgmistes arvustustes
kasutada.
Fenomenoloogiline analüüs
Atmosfäär
Nii nagu juba kavalehelt lugeda võis on tegemist tumeda looga. Päris
palju tegevust toimus väheses valguses, kuigi põhitegevused olid väga
tugevalt välja valgustatud. Samas värvilist valgust peaaegu ei kasutatud,
enamuses ikka must-valge. Tumeda kõhedust tekitava atmosfääri
saavutamiseks kasutati päris palju müra ning jäeti mängimata kõik
loodushelid. Lõpuosas tekitati läbi laval olevate puude okste ja
lavaruumi ülemistesse kihtidesse lastud lavatossu suunatud valguskiirte
abil helge taevas, mis toetas tollel hetkel sõnalist tegevust. Kuigi elu
on karm on sellel ka helgem külg.
Oma atmosfääri lõid ka lava teisel korrusel olevad puud ja põõsad.
Ruum ja materjalid
Pikk lava jagati mitmeks osaks, millele kunstnik on loonud erineva aura.
Kahtlaselt küllusliku valikuga külapood, kenade kardinatega õpetaja
korter, lookas lauaga kohaliku poepidaja korter, lihtsa töömehe talutuba
veeämbri ning kopsikuga ning laiskleva maffioso tuba televiisoriga.
Lihtsad mööbliesemed, puitpakud, palju erinevaid tööriistu vedelemas
ning männipalgid. Päris orgaaniliselt mõjusid ka tööstusoone uksed
ning trepid.
Kohalolu
Ega ei olnud lihtne nii laial laval tähele panna, millal üks või teine
tegelane lavale jõudis ja sõnalise rolllita seal tegutses. Vaimude
sissetoomine on üks osa tumeda atmosfääri loomisest.
Energia
Kuna tegemist ei ole farsiga, siis mingit pakatavat energiat oodata ei
olnudki. Samas sisemine valu oli täiesti olemas ning tasapidi hiilis
näitlejate energia ka publikusse. Magama jääda ei saanud.
Aeg
Lavastuses on kasutatud väga erinevaid rütme. Poisikeste tagaajamist,
treppidest üles ja alla jooksmist, kaklemistki, pikki pause, diivanil
lebamist, igatsevalt taevasse vaatamist jne. Ajaratta tagasi keeramiseks
kasutati varem valmis filmitud kaadreid ja ümberjutustamist. Ajatuse
mõõdet suurendasid vaimud laval. Kasutati ka selgeltnägemise maagiat.
Etenduse mõju ja meeleline vastuvõtt
Etendus oli vaataja kehale üsna väsitav, sest toolid tundusid kuidagi
väga väiksed ja kõvad, kuigi samu toole on ka varem kasutatud. Paljude
jaoks äratasid laval olevad esemed äratundmist ning muusikaline kujundus
rusus kohati. Ropendamine ja kohati siivutuse piiride ületamine pani
vanema publiku pead vangutama - nii hull see asi ikka ka ei olnud. Eks ka
setu keele kasutamine tekitas publikus vastakaid tundmusi. Ühelt poolt
saab kuulata oma lapsepõlve suvekodu keelt, teisalt kipub mõne koha pealt
järg ära minema.