Autor(id): Loone Ots, Anu Tonts, Ain Mäeots, Rein Pakk
Žanr: draama
Näitlejad: Helena Lotman, Ragne Pekarev, Merle Jääger, Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jalakas, Pirjo Jonas, Kaia Skoblov, Aivar Tommingas, Robert Annus, Reimo Sagor, Veiko Porkanen, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Jaan Willem Sibul, Meelis Hansing, Maria Engel, Walter Isaacson
Tutvustus: Aastal 1870 sünnib midagi täiesti ootamatut. Sünnib miski, mis muudab
määravalt rahva ja kultuuri saatust. Sünnib omakeelne teater.
Läbi muutuvate aegade, edu ja glamuuri, hävingute ja tuhast tõusmiste,
inspiratsiooni ja kunstivaimustuse, avangardi ja rahvalikkuse, kaotuste ja
leidmiste on see uskumatult ebatõenäoline nähtus kestnud ja kasvanud
juba 150 aastat. Vahetuvad dekoratsioonid ja kostüümid, stiilid ja
voolud, lavastajad ja koristajad, tantsud ja laulud, teatrijuhid ja
rahanumbrid, repliigid ja tegelased, riigikorrad ja näitlejad – keegi
ega miski pole igavene. Aga teater jääb … või mitte?
Hinnang: Orkester on oma tavapärasest kohast ümber tõstetud lava tagumisse seina
kõrgele. Nii saab orkestriaugu kinni katta ja tekitada ülimalt suure
lavaruumi. Ruumi suurust rõhutab pidev suitsuvine ja sellesse suunatud
valguskiired. Dekoratsiooni ja rekvisiite on selle suure lava kohta vähe.
See tühjus sunnib rohkem ringi vaatama. Ja ega see veel ei ole kõik, osa
tegevust on toodud publiku sekkagi. Seega kui tahad näha kõike, mis laval
toimub pead valima koha parteris. Rõdul näed looži tõstetud tegevust,
aga selle osakaal on muuga võrreldes väike ning tekst ning suund, kus see
tekst tuleb on palju olulisemad. Samas on kindlasti rõdul kergem hingata,
kuna kolme ja poole tunni jooksul kasutatud lavasuits ei jõua sinna. All
esimestes ridades võib see probleeme tekitada.
Kiidaks lavastusmeeskonda epiloogi pärast. Teati tulevik 150 aasta pärast
on lahendatud tehniliselt suurepäraselt ning sisuliselt väga
omapäraselt. Mõte on nii hea, et ma ei hakka seda enne homme toimuvat
esietendust välja rääkima. See viis minutit oli väärt ootamist.
Teisena kiidaks teatrit selle eest, et laulude tekstid ja võõrkeelsete
osade tõlked. Tõsi laulude tekst võinuks ilmuda ühe rea kaupa - tihti
oli laulu tempo liialt aeglane ning silm jõudis liiga kiiresti järgmise
osani. Võõrkeelse teksti tiitrid ilmusid just paraja tempoga.
Näitlejate usutavust vähendas oluliselt see, et kasutati mikrofone. Eks
seda tingis seesama suur ruum, ilma oleks võinud olla raskem aru saada
ning muusikaliste numbrite rohkus. Eks see üks nokk lahti, saba kinni
olukord on.
Teise vaatuse ajal häiris see, et üha tihedamini süttisid publiku seas
telefoni tulukesed. Igavlevad vaatajad uurisid, mis kell juba on. Eriti oli
see tunda balletti osa juures - siis oli minul endal ka igav. Aga
tegelikult kulus teise vaatuse pea kaks tundi suhteliselt kiiresti.
Märkused: Eelesietendus, rõdu eel-eelviimane rida.