Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (574) Must JaAm - ☞Kenneth ja Jo - (Aparaadi tehas, 05.12.2019) ♥♥♥♥♥

Autor(id): Janno Puusepp
Žanr: draama
Näitlejad: Anne-Mai Tevahi, Margus Mankin
Tutvustus: Aegade algusest peale on inimesi ühendanud armastus. Seletamatu tunne, mis on olnud maailma kõige ilusamate teoste allikas.

Mis saab, kui kahe esmapilgul perfektse eluga inimese armastus muutub igavuseks? Kas igavus liidab või lahutab? Alustab või lõpetab?

Kriminaalne põnevik inimestest, keda vaevab ääretu ja kõikemattev igavus. Mida teevad inimesed, kellel pole elus enam midagi saavutada? Kes jääb selles olukorras peale - igavus või mäng?
Hinnang: Natuke jäi painama, kas oleksin etendust rohkem nautinud, kui säravvalge ajalehe asemel oleks rekvisiitide seas olnud tänane Õhtuleht, Äripäev või sajandivanune Postimees.

Kui Janno poolteist kuud tagasi punase püstoliga plakati saatis tekkis küsimus, kuidas võiksid omavahel nii eripalgelised Anne-Mai ja Margus korraga kahe näitlejaga tükis lavale sobida. Ning mis lugu see võiks olla? Lavapartnerid said minu arvates väga hästi hakkama. Mõlemad näitasid end mitmest heast küljest. Eriti meeldisid need osad, kus näitlejad suutsid oma tundeid edasi anda karjumata.

Ning lugu, see on päris paras pähkel. Kui hakkas tekkima tunne, et nüüd läheb nii, siis suutis autor loo hoopis teises suunas veerlema panna. Mõni detail tuli ringiga alguses mõeldu tagasi, aga enamuses suudeti üllatada. Sõnamängu ei olnud, aga mängu oli päris palju.

Jõulutuled aparaaditehase hoovis, mis paistsid läbi akna, ning kõrvalseinal olevad lilled andsid mängukohale väga hubase mulje. Nii liikuvat ja kordumatut tausta tavateatis niisama lihtsalt ei saavuta.