Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (580) Salme Vallateater - ☞Igavene kapten - (Haapsalu kultuurikeskus, 17.01.2020) ♥♥♥

Autor(id): Urmas Lennuk
Žanr: draama
Näitlejad: Eliis Raaper, Meelis Juhandi, Kalmer Poopuu, Jakob Naagel, Joonas Preedin
Tutvustus: merelugu, inimeste ja mere lugu Saare maal ...
Hinnang: Päris muljetavaldav lavakujundus paadi, mõrra ja erinevate pakkuude ning laudadega. Eriti tunnustust väärt on, et enamus lava peal olnud rämpsust, nagu alguses etendusel öeldi, läks etenduse käigus millekski kasutusse. Oli näha lavameistri leidlikust ja insenertehnilist mõtlemist. Kõrgustesse riputatud kalamõrd võis tunduda kunstlikuna, aga samas tekitas valguskujundus päris huvitavaid visuaale just tänu sellele elemendile. See, et ta enamuse aja oli värvitud roheliseks ei olnud tõetruu, aga samas silmale kena vaadata.

Etendus kippus lohisema. Pausid ei kandud ning tempo kippus olema väga üheülbaline. Näitlejad kippusid alguses olema krambis - hääl ei kostnud saali, sõnad läksid kaduma ning tekstita tegelased kippusid olema kivikujud. Mida aeg edasi, seda vabamaks näitlejad said ning individuaalne mäng paranes. Koostööd kippus veidi väheks jääma.

Tekstis oli päris palju huvitavaid leide nagu näiteks "Torm ei torma". Samas oli seal ka päris palju küsitavusi.

Näitlejatest tõstaks esile vanaisa rolli mänginud Kalmer Poopuu.