Autor(id): Stefano Massini
Žanr: draama
Näitlejad: Mait Malmsten, Guido Kangur, Priit Võigemast
Tutvustus:
Stefano Massini näidendi keskmes on kolm venda – Henry, Emanuel ja Mayer
Lehmann, kes 1840. aastatel üksteise järel Saksamaalt Ameerikasse
rändavad ning seal äri ajama hakkavad. 1850. aastal rajavad nad panga
Lehman Brothers.
Eepiline näidend jälgib Lehmani vendade karjääri, juudi kultuurile
omast traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise
sajandi, taustal ameerikaliku kapitalistliku majanduse ülesehitus ja
õitseng.
Lehman Brothers Holdings Inc kujunes globaalse haardega
finantsettevõtteks, suuruselt neljandaks pangaks Ameerikas. 2008. aastal
läks Lehman Brothers pankrotti, seda peetakse järgnenud ülemaailmse
majanduskriisi üheks peamiseks vallandajaks.
Algselt raadiokuuldemänguks kirjutatud kolmevaatuselise „Lehmani
triloogia“ (2012) töötas autor ümber lavatekstiks, mis jõudis 2013.
aastal esmakordselt lavale prantsusekeelses tõlkes, seejärel Itaalias
Milanos, 2018. aastal tuli esietendus West Endil ja käesoleval aastal
jõudis näidend ka Broadwayle.
Hinnang: Kolm näitlejat hulgaliselt erinevaid rolle. Suur tühi lava, palju
liikumist. Nõnda kergena näivat liikumist, et selle taga saab olema palju
harjutamist. Mulle küll ei meeldi, et publik kipub tantsu või
laulunumbrite järel plaksutama ning viivad sellega näidendi olustikust
välja, aga liikumisnumbrid olid kindlasti aplausi väärt. Kõik
näitlejad on laval enamvähem kogu etenduse. Niisama seista või istuda
saavad nad harva, pidevalt on mingi tegevus ja rollide vahetus.
Suurepärane vatupidavus.
Tekstist annab tunda, et näidend on algselt kuuldemänguks kirjutatud,
väga palju on olukorra kirjeldusi, tegelaste tutvustusi ja korduseid. Eks
seetõttu on ka etenduse pikkus neli tundi. Samas just see jutustav vorm
oli antud lavastuse võlu. Tänu sellele said paljud asjad kohe selgeks,
kuna ega Ameerika ajalugu liialt peenusteni ei tea.