Autor(id): Jeton Neziraj
Žanr: sõnalavastus
Näitlejad: Priit Võigemast, Henrik Kalmet
Tutvustus:
Nädal enne esietendust, kõige pöörasemal peaproovide perioodil,
külastab teatrijuhti (Priit Võigemast) veider uurija (Henrik Kalmet) ühe
salapärase süüasjaga, millel nimeks “Teatritoimik”. Algab pingeline
ja samas absurdne ülekuulamine, kus väga kiiresti hägustub, mis
süüasjaga on üldse tegemist, kes keda süüdistab ning millega seoses.
Mis on päriselt ja mis mängult?
Tundub pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu omavahelistest suhetest ning
vastuoludest, aga lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid.
Veidi Kafkalik vaade jaburasse bürokraatlikku masinavärki ja selle
koomiline kokkupõrge boheemlasliku ning maagilisena näiva
teatrimaailmaga. Kas need maailmad või need kaks ootamatutel asjaoludel
kokku saanud inimest on üldse nii erinevad, kui esmapilgul tundub?
Ja et vinti veelgi peale keerata, tulevad mängu ka meelemürgid.
“Audients” või täpsemalt öeldes “Vaclav Haveli Audients”, on
kaasaegse Kosovo näitekirjaniku Jeton Neziraj värske lavalugu, mis on
kõvasti inspiratsiooni saanud Vaclav Haveli 1975ndal aastal ilmunud
näitemängust “Audients”.
Hinnang: Saali keskel viimases reas istusin kahe neiu vahel. Kui nad istunuksid kogu
pooleteisttunnise etenduse kenasti selg vastu tooli seljatuge, siis oleks
väga kitsas olnud, kuigi toolid olid ajutise mängukoha kohta piisavalt
laiad. Aga ei, poole etendusest olid nad naerust kõveras ning mina sain
oma kätega laiutada.
Näitlejate suurtele ponnistustele vaatamata mind
antud lavastus naerma panna ei suutnud. Näitlejad olid head, helitehnik
suutis virtuaalse näitleja kenasti õigesse kohta positsioneerida,
valguskujundus oli tasemel, tekst oli kohati põnev, sünkroontõlge läks
originaaliga kenasti kokku.. Salateenistuse karm hõng oli olemas. Aga nali
ei jõudnud täna minuni.