Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (614) Teater Tartu Kirjanduse Majas - ☞Igatsused. Teadagi kelle järele - (Tartu Kirjanduse Maja, 26.02.2023) ♥♥♥

Autor(id): Jaan Kruusvall, Jüri Kaldmaa
Žaanr: draama
Näitlejad: Helle Laanes, Indrek Tobre, Rein Annuk, Alla Ird
Tutvustus: Jüri Kaldmaa lavaversioon Jaan Kruusvalli näidendi "Mälestused. Ainult ei tea millest" ja teiste tekstide ainetel kahes vaatuses vaheajaga.

Esietendus 29. jaanuaril 2023.
Hinnang: 168 päeva viimasest teatriskäigust. Tegelikult oli plaanis lavastaja kutsel seda lavastust vaadata nädal tagasi. Vaim oli valmis, aga liiklusummiku tõttu jäin tookord hiljaks - Reinu hääl juba kostis läbi ukse. Nüüd nädal, kolm liiklusohtliku olukorda, üks kokkupõrge põdraga ja ärajäänud aktus hiljem leidsin end taas Tartu Kirjanike maja ukse ees. Eelhäälestus etenduseks oli kordades kehvem, peas mõlgub kolleegi antud pusle protsentide keskmiste summades ning homme eelseisvad ebameeldivad kõnelused.

Kodutöö enne etendust jätan targu tegemata, tundes lavastajat midagi kerget tulema ei saa. Samas mingi sisemine mõte kindlasti on olemas. Enamus infost tundub näoraamatu seitsme luku taga kinni olevat.

Kruusvalli näidenditest on tuttavad "Pilvede värvid", "Vaikuse vallamaja". Mälestused tuhmuvad, aga on head.

Lavastus on segu filmist ja teatrist. Enamus tegevusest toimub seinal kahel kinolinal. Filmi pool on tehtud hästi. Veidi häirib, et sama pilt projekteeritakse kahte kohta. Mõistus küll ütleb, et pilt on üks ja seesama, aga silmad otsivad ikka erinevusi. On see siis meelega või kogemata - läbipaistvad kleeplindid on seintel erinevate kohtade peal. Nõnda tekivad sädelused ka erinevatesse kohtadesse. Vasaku pildi allservas olevad liimijäljed tekitavad mingil hetkel omamoodi liikuva vesimärgi - jumaliku puudutuse.

Väga hea ja mitmepalgeline muusikavalik. Kui näitlejate linti loetud tekst kippus plärisema, siis muusika oli puhas ja selge.

Kasutatud on palju nii otseseid kui kaugeemaid viiteid piiblile ja muudele tekstidele, millega ma pole tuttav. Ülejäänud publiku reaktsioonidest on näha, et kasutatud sümbolid jõudsid nendeni. Või siis vähemalt enamus neist.

Minu jaoks kõige häirivam oli alasti Eeva lavale toomine. Jah, tätoveeringud käel rääkisid oma lugu ja kindlasti oli ka koreograafial asjatundjale midagi pajatada, aga mina tundsin end publiku seas halvasti. Varjuteater Eeva seljataga oli nauditav. Täitsa võimalik, et kui lavastuse plakat oleks silma jäänud enne etenduse vaheaega, siis oleksin teatri asemel vesiaeroobikasse läinud. Teisalt tuleb tunnistada, kui halb ümbruse jälgija ma olen. Kindlasti oli see plakat sama koha peal nädal tagasi ja ka enne tänast etendust.

Lavakujundus on ühelt poolt minimalistik, teisalt keeruline. Nukud elasid justkui iseenda elu. Millist täpselt, ma aru ei saanud.

Valguskujundus oli lihtne, sujuv ja hea.

Märkused: Viimane etendus väidetavalt unikaalse lõpuga.