Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (64) Tartu Üliõpilasteater - ☞Geeniuse elu - (Tartu Genialistide Klubi, 20.04.2009) ♥♥♥♥♥

Autor(id): M. Heinsaar, D. Harms
Žanr: draama
Näitlejad: Richard Naar, Kaarel Targo, Lennart Peep, Enor Niinemägi, Mehis Pihla, Ingel Terasmees, Katrin Kalma, Kadi Suitslepp, Peeter Piiri, Liisu Krass, Adeele Sepp
Tutvustus: Venemaa. Leningrad. 1920.–30. aastad. Noored luuletajad ja kunstnikud loovad Reaalse Kunsti Ühingu (OBERIU). Nad otsivad uut, kaasaaegset luulekeelt. Nende väljapaistvaim liige on luuletaja, mustkunstnik, filosoof, maag ja helikunstnik Daniil Harms (1905 – 1942). Tragikoomiline etendus räägib, kuidas andekas, kuid mõttetusse aega elama sattunud Looja peab lootusetut võitlust kirjastajate, lugejate, naiste, nälja, iseenda loomingulise kriisi, hetketrendide ning valitsevate oludega, NKVDga ja lõpuks Peremehe endaga. Tema sõber A. Vvedenski on öelnud: "Harms ei loo kunsti, vaid on ise kunst".

Etendus on kahevaatuseline ja selle on kirjutanud Harmsi päevikute, kirjavahetuse ja vestete põhjal Mehis Heinsaar. Lavastanud ja muusikalise kujunduse teinud teatri kunstiline juht Kalev Kudu. Kunstnik on Kristina Viin. Daniil Harmsi osas Richard Naar; kokku osaleb etenduses 11 üliõpilasteatri näitlejat.
Hinnang: Üksteist näitlejat (21 rolli), kaks tehnilist töötajat ühelt poolt ning 16 vaatajat (neist vähemalt 4 näitlejate otsesed sugulased või tuttavad, umbes 10 aastane poisike, ning üks magav meesterahvas) teiselt poolt. Kolm tundi väga tõsist teksti ja tegevust. Võib-olla liigagi tõsist. Ainus tõsiselt naljakas koht on vaheajal, kui seesama kümneaastane jõnglane küsib mitu korda täiesti siiralt "Mikks me siia tagasi tulime?". Publik naerab, tundus et kulissidegi taga saadi näeod naeruseks.

Mehed võtsid asja väga tõsiselt. Naised jäid vanaeitede rollidega ebausutavaks. Samas oli nauditav Paan-Fagoti ja Ingel Sonja dialoog. Väga osavalt loodi õhustik, et alati kuulab sind keegi kuskil pealt. Üha jälle ja jälle avastasid kuskilt tegevust kaalutleva rahuga jälgiva kõrvaltegelase. Aegajalt lausa laval.

Veidi jäi kummitama lavastuse algul ja käigus välja lubatud tähtedesadu. Tõsi pikaleveninud lõpus langes palju erinevaid "tähti" suure kära ja müra saatel. Aga see oli koht, kus valgus ei aidanud kujundile kaasa.

Omapärane tanstsuseade filosoofiliste tekstide sekka oli päris värskendav ja nauditav. Kuigi lavapinda oleks võinud veidi paremini ära kasutada. Nüüd kippus liikumine liialt takerduma voodi otsa. Aga kindlasti leidub sellele mõni hea seletus, miks just nii.
Märkused: Üks kord ka nõus Postimehe arvustusega - noormehi väga kiita ei tohiks, järsku rikub veel ära, aga tegu on tõenäoliselt parima etendusega, mis senimaani etendunud.