Autor(id): Grupitöö
Žanr: draama
Näitlejad: Maarika Mesipuu, Merilin Kirbits, Liisa Taul, Kati Ong, Mairi Tikerpalu
Tutvustus:
HELEN REKKORi (Viljandi Kultuuriakadeemia) diplomitöö
Määramata ajaks ja vastu tahtmist suletakse kinnisesse ruumi viis inimest.
Kas sellises piirsituatsioonis kaalub kompromiss üles ideoloogia? Kuis
defineerida inimeseksolemist? Kellele kuulub vastus maailma eest?
"THEISED" on grupitööna valminud kriitiline pilguheit Eesti ühiskonda.
Koostöös Tartu Uus Teatriga ning Genialistide Klubiga mängitakse mais ning
juunis neli etendust.
Kaasprodutsent Tartu Uus Teater
Hinnang:
Viimasel ajal on hakatud korraldama igasuguseid küsitlusi. Seekord siis
paluti padjakuhila otsas vastata küsimusele, mida ootasin algavast
etendusest ja kas etendused ühes Tartu teatrimajas on paremad kui teises.
Ootasin, et autoril ja lavastajal on sõnum, mida näitlejad oskavad
mõistetavalt edasi anda. Et saaks naerda võib-olla mõne pisaragi poetada.
Etenduse algus ei tõotanud head. Oleks nagu tantsuetendus, kuid nagu ei
oleks ka. Viis näitsikut võitlevad uue päeva algusega igaüks eri viisil.
Muusika on omapärane, kohati huvitavgi, aga sõnu ei ole rohkem kui ühe tibi
telefonikõnelused emaga. Suure voodiga laval lendavad riidehilbud ühest
kohast teise, prügikastid sorteeritakse ümber, aga kus on sisu? Kas see ongi
see kinnine ruum, kuhu inimesed vastu tahtmist suletakse?
Ei. Eripalgelised näitsikud saavad ülestõusmisega hakkama, kõhud täis,
riided selga, olmejäätmed sorteeritud ja lähevad ükshaaval telekaamerate
ette, et 30 sekundiga maailma muuta. Muusika taustal pantomiimist saab
korrapealt särav dialoog. On nalja, on teravust. Nii mõnigi liigutus
varasemast saab nüüd seletuse. Saatejuhi pintsak rändab käest kätte ja iga
järgnev dialoog ananb etendusele uue tahu.
Ups. Vaheaeg. Erinevalt kahest viimasest halvast teatrikogemusest on kell
terve tunni edasi liikunud ja vahepeal palavaks muutunud saalist ongi paras
aeg välja vihmasele hoovile minna. Saali konutama jääda ei lubata. Tagasi
tulles saab kohe selgeks miks - valgete kaardinatega korterist on saanud
miljonipeldik kullatud ornamentidega raamide taga.
Näitlejad tulevad ühekaupa ja avastavad mingil hetkel, et on suletud uste
taga. Dialoogist kasvab välja tõeline teater. Iga karakter täieneb pidevalt.
Väljatungimis katsed on kohati jahmatavad. Kui selgub nende katsete
luhtumiste paratamatus hakakb tasapidi läbi ajaviitmismängude esile tulema
tõeline inimloomus. Kohati lähevad monoloogid veidi pikaks ja igavaks
kuulata, aga laval on ju veel neli näitlejat, kes lahkuda ei saa ja kelle
kehakeelt saab nautida.
Kokkuvõtteks väga hea tükk. Hea helikujundus, funktsionaalne dekoratsioon,
etendust toetav valgustus ning fantastilised noored näitlejad ning lasvastus
kus neil kõigil lasti särada.
Märkused: Esietendus. Kergendamaks meenutamist, mitu korda ühes või teises
mängupaigas teatrit vaatamas käidud lisasin lehe päisesse ka mängukoha
valiku