Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (98) Vanemuine - ☞Ämbliknaise suudlus - (Vanemuise suur maja, 03.11.2009) ♥♥♥♥

Autor(id): Terrence McNally, John Kander, Fred Ebb
Žanr: muusikal
Näitlejad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Joosep Trumm, Tamar Nugis, Paula Pokinen, Viktor Mägi, Martin Truupõld, Joosep Eendra, Andres Oras, Kaimo Kukk, Martin Hanson, Kristo Tennosaar
Tutvustus: "Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992, samal aastal Londoni West Endis ning 1993 Broadwayl. Tony auhindade jagamisel tunnustati "Ämbliknaise suudlust" parima muusikali tiitliga, kokku võitis lavateos toona auhindu seitsmes kategoorias.

Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. Homoseksuaalist Luis Alberto Molina istub kolmandat aastat alaealise ärakasutamise eest. Elab ta fantaasiamaailmas, et põgeneda vanglaelust, piinamistest, hirmust ja alandamisest. Tema kujutlusi toidavad peamiselt nähtud filmid ja staarid, eelkõige vampnaine Aurora. Just üks selle naise roll köidab ja hirmutab teda eriliselt: ämbliknaine, kes tapab suudlusega.

Ühel päeval tuuakse kongi uus vang: Valentin Arregui Paz, marksistist revolutsionäär. Pikkamööda saavad need kaks täiesti erinevat meest lähedasteks. Viimaks jagavad nad omavahel saladusi, millest ka vangla juhtkond oleks huvitatud. Õnnelikku lõppu sel lool, aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks … Muusikal põhineb Manuel Puigi romaanil "El Beso de la Mujer Araña".

Hinnang: Etenduse nautimist häiris suur taustamüra (mingi ventilaator), mis tegi laulusõnade mõistmise keeruliseks. Eriti kehtis see Mihhailova kohta - kohati tuli lugeda ingliskeelseid subtiitreid, et midagi aru saada.

Lavaruum oli väga hästi üles ehitatud. Läbipaistev kaardin jaotas väga ilusti mänguplatsid. Suur liikuv metallkonstruktsioon toimis hästi. Balanseerimine teatri ja video vahel oli tasemel. Eriti meeldis suurte leekide kasutamine meeleolu elemendina.

Vangla olustik anti edasi üsna reaalselt. Näitlejaid lohistati üle lava ikka päris palju. Inimeste mõjutamise meetodid on karmid ning realsuse eest põgenemiseks kasutatud filmide fantaasiamaailm on usutav. Trööstitute kongidega vaheldusid sädelevad või muidu koloriitsed pildid eir paigust.

Lauri Liiv ja Koit Toome tõestasid järjekordselt, et nad saavad ka draamalaval hakkama. Kui Chess'is kuulus minu poolehoid Koidule, siis seekord suutis Lauri veidi rohkem särada. Eks tal oli muidugi rohkem tegevusvabadust ja teksti ka. Taisto Noore vangalaülem mõjus järjekordselt võimsalt. Tõsi laulusõnadest olen tema varasemates etendustes paremini aru saanud.