Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (99) Hansahoovi Teater - ☞Nääripidu - (Õlletare, 16.11.2009) ♥♥♥

Žanr: komöödia
Näitlejad: Egon Nuter, Liina Tennosaar, Jüri Aarma, Inga Allik
Tutvustus: Elu võib tihtipeale osutuda mitu kraadi jaburamaks ka kõige hullemast väljamõeldisest. "Nääripidu" räägib meile loo abielupaarist, kellel mõlemal on salasuhe. Kumbki, teades et teine pool on suundumas oma firma jõulupeole, on oma armukese kutsunud enda juurde koju, arvates et "pind on vaba". Ja see on alles algus... Pöörases vassimisloos ja peitusemängus läheb segamini ning absurdini kõik mis minna saab. Kindel on ainult see, et pealtvaatajad saavad rohkem kui kõhutäie naerda!
Hinnang: Kus ma nüüd siis käisin - teatris või kõrtsus? Kodust olin ära kolm ja pool tundi, etendus ise kestis koos kahekümneminutise vaheajaga tund ja 25 minutit. Mis sest, et kultuuriaknas lubati ~2 tunnist etendust ning Õlletare ustel ilutses silt, et tavakülastajatele taasavatakse 21:50. Teisalt teenindus oli viisakas, garderoobi sai riided ära anda ning etenduse ajal nõudega ei kolistatud. Pingiread olid ka nagu teatris, mis sest et tühjaks nad jäidki.

Nagu oodata oli, midagi maailmarevulutsioonilist see tükk ei pakkunud. Poliitikasse ei laskutud (talvekartul ja -puud välja arvatud) ning ülemäära labaseks ei mindud. Tekst oli veidi rabe (teine etendusekord alles) ning kohati ei suudetud lõpuni tõsiseks jääda. Lõpulaul tuli paremini välja, kui järgneval süntesaatorimehel. Naerda sai kõvasti.

Märkused: Kuigi ei näitlejad ega publik ei suitsetanud, siis küünlad ja kamin jätsid lõpuks suitsumaitse suhu.